Mis on kiirlaen? Kiirlaenu taotlemine Kiirlaenu intress
Summa

50

2000

Periood

5

90

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on tarbimislaen? Tarbimislaenu taotlemine Tarbimislaenu intress
Summa

1000

10000

Periood

1

60

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on kinnisvaralaen? Kinnisvaralaenu taotlemine Kinnisvaralaenu intress
Summa

1000

50000

Periood

6

120

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on eluasemelaen? Eluasemelaenu taotlemine Eluasemelaenu intress
Summa

2000

200000

Periood

10

40

OTSI PAKKUMISI
 
 



 
Eripakkumised
 
Специальные предложения
Liitu meie uudiskirjaga

Liitudes meie uudiskirjaga, hoiame sind kursis meie tegemiste ja parimate sooduspakkumistega. Sisesta oma e-mail.

Täname! Sinu e-mail on lisatud.

Mehed kasutavad rohkem järelmaksu võimalust, naised krediitkaarti



Maaleht.ee

43% Eesti elanikest on olemas laen ja 57%-l laenud puuduvad, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringus.

Laenu võtmise osakaal on suurem 30-49 aastaste vanuserühmas ja kõrgema sissetuleku korral. Kõige vähem on laenu võtnud 65-aastased ja vanemad.

Laenu võtmist mõjutab oluliselt ka pere sissetulek. Vähem laenavad need, kelle sissetulek on kuni 400 ja 401-700 eurot kuus.

Kodulaenu on võtnud 19% inimestest. Krediitkaarti on kasutanud laenamiseks 12% vastanuist. 10% elanikest on autoliising või mootorsõiduki liising. Väikelaenu, õppelaenu või järelmaksu on võtnud vähesed inimesed.

Kui võrrelda meeste ja naiste laenude võtmist, siis 68% meestest kasutavad järelmaksu, 59%-l on autoliising ning 55%-l kodu- või eluasemelaen.

Kui võrrelda meeste ja naiste laenude võtmist, siis 68% meestest kasutavad järelmaksu, 59%-l on autoliising ning 55%-l kodu- või eluasemelaen. Naised kasutavad meestest oluliselt rohkem krediitkaarti - 60% naistest on sel moel laenanud. 57% on õppelaen ning 53% väikelaen.

Laenu võtmine on pooltele laenu võtnud elanikest nende endi hinnagul täiesti jõukohanening ligikolmandikule jõukohane.

Laenu võtnud elanikud on rohkem mõelnud võimalikele ettetulevateleraskustele kui laenumittevõtnud.

Need, kes ei laena, nimetavad peamise põhjusena seda, et nad põhimõtteliselt ei laena. Teisele kohale jääb põhjus, et saadakse laenuta hakkama.

Põhimõtteliselt ei laena eelkõige 65aastased ja vanemad ning need, kel sissetulek kuni 400 eurot kuus. Laenamise vajadus ehk need, kes saavad laenurahata hakkama, on suures osas 16-29 aastased noored ning need, kelle sissetulek üle 1100 euro kuus.

Kõige rohkem elab põhimõttelisi mittelaenajaid maal ja väiksemates linnades.

Finantskohustustemakseraskustekorral loodavad inimesed kõige enam pereliikmetele ja sugulastele ning säästudele ja olemasolevalevarale.

Küsitluse valimiks oli 80016-aastast ja vanemat Eesti elanikku juhuvaliku alusel. Statistikaameti alusel on selliseid elanikke Eestis 1.01.2012 seisuga 1 119 000

Kõik uudised