Mis on kiirlaen? Kiirlaenu taotlemine Kiirlaenu intress
Summa

50

2000

Periood

5

90

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on tarbimislaen? Tarbimislaenu taotlemine Tarbimislaenu intress
Summa

1000

10000

Periood

1

60

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on kinnisvaralaen? Kinnisvaralaenu taotlemine Kinnisvaralaenu intress
Summa

1000

50000

Periood

6

120

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on eluasemelaen? Eluasemelaenu taotlemine Eluasemelaenu intress
Summa

2000

200000

Periood

10

40

OTSI PAKKUMISI
 
 



Eraisiku käendus



Käendus (tarbijakäendus) on eraisiku poolt laenule antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada laenuvõtja poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja ei jõua enam laenu tagasi maksta, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma.

Käenduslepingu kehtivuseks peab lepingus olema minimaalselt määratletud kohustuse sisu, võlausaldaja ning laenuvõtja isik ja ilmnema käendaja selge tahe endale taoline kohustus võtta ning samuti käendaja vastutuse maksimumsumma. See tähendab, et käenduslepinguga peab olema fikseeritud millisest summast rohkem käendaja kohustusi täitma ei pea, isegi kui võlausaldaja nõue laenuvõtja vastu on suurem. See sätestatakse selleks, et käendaja jaoks ei kujuneks käendatav kohustus ülemääraselt koormavaks ning välistamaks olukord, kus kohustusi tuleb täita oodatust oluliselt suuremas mahus. Käenduse maksimumsummaks määratakse tihti veidi suurem summa laenusummast, et tagada võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise.

Käendamine ei ole pelgalt formaalsus, mis aitab laenu saada. Käendus tähendab seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada võetud laenu eest. Kui laenusaajal tekib võlgnevus, siis on käendaja kohustuseks nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu näiteks laenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Käendaja saab need summad laenuvõtjalt tagasi nõuda.
Käendus on seotud põhivõlgniku isikuga, st et kui võlausaldaja loovutab käendusega tagatud nõude, lähevad uuele võlausaldajale üle ka käenduslepingust tulenevad nõuded. Kui vahetub põhivõlgnik, lõppeb ka käendus.

Soldaarne vastutus

Üldjuhul vastutavad laenusaaja ning käendaja võetud laenu eest solidaarselt. Seega tuleks käenduslepingu sõlmimisel pöörata kindlasti tähelepanu asjaolule, et käendusleping sisaldaks tingimust, mis lubab nõuda kohustuse täitmist käendajalt alles seejärel, kui põhivõlgnikult on kohustuse täitmist nõutud ja põhivõlgnik kohustuste täitmisele ei asu. Sel juhul peab käendaja maksma alles siis, kui võimalused põhivõlgnikult võlga kätte saada on ammendatud.

Käenduslepingus lepitakse reeglina ka kokku, kas juba sõlmitud laenulepingu muutmiseks on vajalik käendaja nõusolek või mitte. Käendaja ei vastuta võlgniku poolt peale käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingute eest, välja arvatud juhul, kui käenduslepingu sõlmimisel on sellisteks muudatusteks ette nõusolek antud.

Käendaja õigused

Käendajal on õigus laenulepingu kehtivuse ajal saada laenuandja käest informatsiooni laenuvõtja kohustuse täitmise ning tema majandusliku olukorra kohta. Näiteks selle kohta, kas kohustused on täidetud, milline on laenu tagasimaksmise seis ja kas ei ole tekkinud makseraskusi.

Käendus on võlakohustus

Praktikas sõlmitakse käenduslepinguid tihti mõtlematult ja aru andmata, et käendus on tegelikult võlakohustus. Vastavalt võlaõigusseaduse asub käendaja võlgnikuga samal positsioonil ehk on samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse korrektse täitmise eest.

Enne käenduslepingu sõlmimist tuleb hoolega kaaluda, kas võimalik lisakohustuse on jõukohane juhul, kui laenuvõtja ise seda teha ei suuda. Näiteks kui laenu kuumaksed on 160 euri, siis käendaja peab arvestama, kas ta kannataks välja igakuist 160 eurost kulu, kui laenuvõtja mingil põhjusel laenu enam tagasi maksta ei jõua. Käendusest tuleb loobuda kui see ei ole hädavajalik ning käendusega võetakse liialt suur risk.

Käenduse tagasinõue

Juhul kui laenuvõtja on jäänud võlgu ning käendaja on võla tasunud, siis võib käendaja esitada võlgniku vastu tagasinõude. Käendaja tagasinõue aegub 6 kuu möödumisel päevast, mil käendaja täitis kohustuse või mil esitati tema või põhivõlgniku vastu hagi.

Enne käenduslepingu sõlmimist

  • Mida käendatakse - Käenduse puhul võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Selle tingimuse sobilikkus tuleb enne lepingu sõlmimist kindlasti läbi mõelda.
  • Käenduse summa - käendusleping peab sisaldama käendaja vastutuse maksimumsumma, mis on maksimaalne summa, mille ulatuses käendaja vastutab. Üldjuhul määratakse käendaja vastutuse maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen, et tagada põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud muude kulude hüvitamist.
  • Käenduse solidaarsus. Võlaõigusseaduse järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt, seega on võimalik, et laenuandja pöördub võlanõudega otse käendaja poole, ilma, et ta oleks esmalt pöördunud laenuvõtja poole. Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud käendaja vastutus, eelkõige kas käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt peab laenuandja pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma käendajalt.