Mis on kiirlaen? Kiirlaenu taotlemine Kiirlaenu intress
Summa

50

2000

Periood

5

90

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on tarbimislaen? Tarbimislaenu taotlemine Tarbimislaenu intress
Summa

1000

10000

Periood

1

60

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on kinnisvaralaen? Kinnisvaralaenu taotlemine Kinnisvaralaenu intress
Summa

1000

50000

Periood

6

120

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on eluasemelaen? Eluasemelaenu taotlemine Eluasemelaenu intress
Summa

2000

200000

Periood

10

40

OTSI PAKKUMISI
 
 



Maksepuhkus



Maksepuhkus tähendab, et laenuvõtja ei pea laenuandjaga kokkulepitud aja jooksul laenu tagasi maksma. Intressi maksmisest laenuvõtjat aga tavaliselt ei vabastata, mistõttu tähendab maksepuhkus reeglina seda, et kokkulepitud aja jooksul tuleb tasuda laenatud summa eest ainult intressi. Erandjuhtumil võib laenuandja anda ka täieliku maksepuhkuse, kus nii põhiosa kui intressimaksete tasumine peatatakse.

Kui laenu tagasimaksmisega on tekkinud või tekkimas raskusi, siis tasub kindlasti esimesel võimalusel ise laenuandja poole pöörduda ja leida lahendus tekkinud olukorrale. Maksepuhkuse vormistamise üldtingimusi ei leia laenuandjate veebikülgedelt, sest maksepuhkuse puhul uurib laenuandja personaalselt miks võlgnevus on tekkinud või tekkimas ning kas inimene on juba võlgu jäänud või kui pikaks ajaks ta maksepuhkust vajatakse. Maksepuhkusega annab laenuandja võimaluse laenumaksete edasi lükkamiseks. See annab laenuvõtjale võimaluse keskenduda makseraskusi põhjustava probleemi lahendamisele (nt: töö leidmisele).

Üldiselt võimaldavad laenuandjad maksepuhkust, kuid tuleb aga valmis olla, et see ei pruugi olla võimalik. Kindlasti ei tasu maksepuhkuse saamise võimalusse suhtuda kui millesegi enesestmõistetavasse. Maksepuhkuse andmisel soovib laenuandja olla veendunud, et laenuvõtjal on selleks reaalne vajadus. Muu hulgas tuleb arvestada, et Maksepuhkuse vormistamiseks tuleb muuta laenulepingut ning laenuandja võib seada omalt poolt lisatingimusi, näiteks soovides maksepuhkuse andmise eeltingimusena lisatagatise seadmist või laenuvõtja riskimarginaali tõstmist. Lisaks kaasneb maksepuhkuse vormistamisega tavaliselt ka teenustasu. Kokkuvõttes tähendab maksepuhkuse kasutamine, et laenu tagasimaksmise aeg pikeneb maksepuhkuse aja võrra ja maksta tuleb rohkem intresse, kui algselt kokku lepitud.

Seetõttu tasub enne maksepuhkuse taotlemist kaaluda kindlasti ka teisi võimalusi, sh kuidas hetkel ajutist leevendust pakkuv maksepuhkus mõjutab finantsolukorda kaugemas tulevikus. Maksepuhkuse puhul arvestage ka sellega, et kuna te vahepeal põhiosa makseid ei tasu, siis laenusumma ei vähene ning seega pikeneb laenuperiood. See tähendab, et intressimakseid peate pangale siiski tasuma ning eriti laenuperioodi alguses moodustavad just intressid laenumaksest suurema osa (annuiteetgraafiku puhul). Täieliku maksepuhkuse korral tuleb ka laenuintressid tasuda tagantjärele. Enne maksepuhkuse kasuks otsustamist tasub oma sissetulekud ja väljaminekud kriitilise pilguga üle vaadata ja kaaluda, kas igapäevaseid kulutusi on võimalik vähendada. Võib-olla piisab esialgu range pere-eelarve koostamisest.

Maksepuhkuse alternatiivid

  • Laenuperioodi pikendamine võimaldab vähendada igakuist laenumakset, ent kokkuvõttes muutub laen muidugi kallimaks, sest pikema aja jooksul laenu tasudes tuleb kokkuvõttes maksta ka rohkem intresse. Lepingu tähtaja pikendamisest on abi, kui sissetulekud on püsivalt vähenenud, näiteks palka on vähendatud või üks pereliige on kaotanud töökoha. Lepingu pikendamine tähendab seda, et kuumakse muutub väiksemaks, aga laenu või liisingu tagasimaksmiseks kulub pikendatud aja võrra rohkem aega. Näiteks 20 000 eurone annuiteetlaen 10 aastaks 10% intressiga, on igakuine laenumakse umbes 265 eurot ning laenu intressikulu 10 aasta jooksul 11 700 eurot. Pikendades laenutähtaega viie aasta võrra, väheneb igakuine laenumakse küll 50 krooni võrra (215), kuid kokkuvõttes tuleb pangale intresse maksta juba üle 18 600 euro, ehk üle 7000 euro võrra rohkem kui esialgse 10-aastase laenuperioodi puhul.
  • Lisasumma võla tasumiseks. Võib juhtuda, et laenu tagasimaksmisel on tekkinud võlg ning puudub raha isegi intressi ja viiviste koheseks tasumiseks. Sel juhul võib laenuandja laenata kogunenud võla tasumiseks lisasumma ning koostada uue maksegraafiku.
  • Väiksemate laenukohustuste ühendamine suuremaks laenuks. Mitme väikelaenu puhul mitmelt laenuandjalt, kus on palju eri kuumakseid, mis käivad üle jõu, võib aidata nende lepingute ühendamine üheks laenuks, millel on üks tähtaeg. Seda oleks mõistlik teha näiteks järelmaksu, väikelaenu, arvelduskrediidi ja krediitkaardi lepingutega. See annab võimaluse muuta igakuisteks laenude tagasimaksmiseks kuluvad summa väiksemaks. Loe lähemalt refinantseerimine.
  • Kui laenumaksed käivad üle jõu, võib olla targem soetada väiksem ja odavam eluase/sõiduk, kuni rahaline seis paraneb.

Maksepuhkuse olulised küsimused

  • Millistel tingimustel on võimalik taotleda maksepuhkust?
  • Kas on võimalik täielik (nii põhiosa kui intressimaksed) või ainult osaline maksepuhkus?
  • Kas maksepuhkuse vormistamisel võib laenuandja muuta ka teisi laenulepingu tingimusi, näiteks marginaali?
  • Kas maksepuhkuse vormistamine on seotud täiendavate kulutustega? Näiteks kas sellega kaasneb lepingutasu?
  • Missugused dokumendid tuleb maksepuhkuse vormistamiseks esitada?

Maksepuhkuse liigid

  • Põhiosa maksepuhkus on abiks juhul, kui sissetulekud on ajutiselt vähenenud. Maksepuhkuse pikkus on laenu puhul üldjuhul mitte kauem kui 6 kuud ja autoliisingu puhul mitte kauem kui 3 kuud, kuid see sõltub laenutaotleja majanduslikust olukorrast. Selle aja jooksul on lepingu põhiosamaksed peatatud ja tasuda tuleb vaid intressimakseid.
  • Täielik maksepuhkus hõlmab laenu põhiosa- kui intressimakseid ja on mõeldud neile, kes on jäänud ajutiselt ilma sissetulekuta ning kellel on tekkinud kuumaksete tasumisel raskusi. Täieliku maksepuhkuse periood üldjuhul mitte kauem kui 6 kuud, kuid see sõltub laenutaotleja majanduslikust olukorrast.