Mis on kiirlaen? Kiirlaenu taotlemine Kiirlaenu intress
Summa

50

2000

Periood

5

90

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on tarbimislaen? Tarbimislaenu taotlemine Tarbimislaenu intress
Summa

1000

10000

Periood

1

60

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on kinnisvaralaen? Kinnisvaralaenu taotlemine Kinnisvaralaenu intress
Summa

1000

50000

Periood

6

120

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on eluasemelaen? Eluasemelaenu taotlemine Eluasemelaenu intress
Summa

2000

200000

Periood

10

40

OTSI PAKKUMISI
 
 



Euribor



 

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on igal pangapäeval (CET 11.00) avaldatav Euroopa pankade omavahelise laenamise keskmine intressimäär. Euribori kasutatakse baasintressina nii pankade omavahelisel kui ka pankade poolt klientidele laenamisel.

Euribor on üks kõige olulisemaid intressimäärasid Euroopa rahaturul, olles baasmääraks mitmetele hinnakokkulepetele ja intressimääradele, sh näiteks Eestis enamasti eluasemelaenudele. Euribor määrab intressimäära, millega pangad saavad klientidele laenatavat raha sisse osta ning mõjutab seega ka Eesti pankade poolt väljastatavate laenude intressitaset. Näiteks laen intressiga 6 kuu euribor + marginaal 0,7% tähendab seda, et laenusaaja intressimäär sõltub sellest, milline on parasjagu 6 kuu euribor ning sellele liidetakse 0,7%. Näiteks kui 6 kuu keskmine euribor on 1,5% ja kliendi marginaal 0,7%, siis on kliendi intressimäär kokku 2,2%.

Pankadele on Euribori kasutamine väljalaenatava raha hinna baasintressimäärana kasutamine intressiriski juhtimise seisukohalt turvalisem, kuna see võimaldab paindlikult reageerida võimalikule intressitaseme muutusele. Euribori arvutatakse mitmete erinevate tähtaegade lõikes, kuid enamlevinud on 3, 6 ja 12 kuu Euribor. Eestis eraisikutele väljastatavad eluasemelaenud on tavapäraselt seotud 6 kuu Euriboriga, ärilaenud seevastu aga enamasti 3 kuu Euriboriga.

Euribori arvutamine

Euribori intressimäära arvutamist alustati 1999 aasta algusest. Euribori arvutamise aluseks on keskmine intressimäär, millega enam kui 40 Euroopa panka laenavad rahalisi vahendeid üksteisele. Need pangad, kelle omavahelisi kokkuleppeid arvesse võetakse on euroala rahaturgude suurima käibega ning kõrge krediidireitinguga pangad, sealhulgas näiteks: Banco Bilbao Vizcaya Argentaria (BBVA), Banco Santander, La Caixa Barcelona, ING Bank, Rabobank, Bank of Ireland, Unicredit, BNP Paribas, Crédit Agricole s.a., HSBC France, Landesbank Berlin, Commerzbank, Deutsche Bank, Nordea ning väljaspool euroala Barclays Capital, Danske Bank, Svenska Handelsbanken ja Citibank.

Euribori muutumine

Euribor on oma vaatamata lühikesele ajaloole väga palju kõikunud. Siiani on Euribori kõige madalam tase olnud 13.12.2012 (samal tasemel ka 17.12.2012), mil 6 kuu Euribor oli kõigest 0,317%, samas oli kõigi aegade kõrgeim Euribor 01.10.2008, mil Euribor küündis 5,405%-ni.

Euribori muutumist mõjutab peamiselt Euroopa Keskpanga (European Central Bank, ECB) intressimäära poliitika, sest pankadel on lisaks teistelt pankadelt raha laenamisele võimalik laenata vahendeid ka Euroopa Keskpangast. Enamasti on Euribor suhteliselt ligilähedane sellele, milliseks võib kujuneda ECBst laenamise intressi alammäär. Seega saab Euroopa Keskpank euroala intressitaset mõjutada määrates omapoolse pankade rahastamise intressitaseme, mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada. Kui Euroopa Keskpank otsustab intressimäärasid tõsta, siis tõuseb ka Euribor ja vastupidi.

Lisaks Euroopa Keskpangale avaldavad Euriborile mõju ka paljud teised poliitilised ning majanduslikud tegurid nagu näiteks üldine majanduskasv, mis tingib suurema laenamise ja rahavajaduse. Aga samuti mõjutab Euribori ka näiteks üldine säästmise ja hoiustamise tase.

Vaata ka Euribori koduleht