Mis on kiirlaen? Kiirlaenu taotlemine Kiirlaenu intress
Summa

50

2000

Periood

5

90

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on tarbimislaen? Tarbimislaenu taotlemine Tarbimislaenu intress
Summa

1000

10000

Periood

1

60

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on kinnisvaralaen? Kinnisvaralaenu taotlemine Kinnisvaralaenu intress
Summa

1000

50000

Periood

6

120

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on eluasemelaen? Eluasemelaenu taotlemine Eluasemelaenu intress
Summa

2000

200000

Periood

10

40

OTSI PAKKUMISI
 
 



 
Eripakkumised
 
Специальные предложения
Liitu meie uudiskirjaga

Liitudes meie uudiskirjaga, hoiame sind kursis meie tegemiste ja parimate sooduspakkumistega. Sisesta oma e-mail.

Täname! Sinu e-mail on lisatud.

Eestis pakub parimat teenindust Swedbank



e24.ee

Uuringufirma Dive poolt detsembris 2011 ning jaanuaris 2012 Baltikumis testklientide abil läbi viidud teenindust võrdlevast uuringust Dive Top3 selgus, et parim teeninduskvaliteedi tase panganduses on hetkel Lätis (89% 100%st), millele järgnes Leedu 2 protsendipunkti võrra madalama tulemusega (87%) ning kolmandal kohal oli Eesti koondtulemusega 79%.
Pankade esikolmikus olid Lätis Norea, BIGBANK ning Hipoteku banka, Leedus Danske bankas, DNB ning Nordea ja Eestis Swedbank, Sampo Pank ja BIGBANK.

Uuringu eesmärk oli hinnata Baltikumi suuremaid kommertspankasid, võrrelda neid omavahel, selgitada välja parimad, leida arendamist vajavad kohad, samuti osutada aspektidele, millega on hetkel hästining vaadelda trendi ajas.
Uuring viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis, kaasates uuringusse suuremad pangad. Iga uuringus osalenud panga suuremates linnades asunud esindustesse sooritati 10 külastust. Ühtekokku viidi üle Baltikumi läbi 260 pangakülastust.

Külastuse meetod oli mystery shopping ehk eelnevalt koolitatud testklientide kasutamine teenindusolukorra kaardistamiseks. Testkliendid mängisid läbi igapäevase teenindussituatsiooni, tundes huvi säästmise ja investeerimise vastu. Küsimustik oli jagatud peamisteks teenindusblokkideks ning selle all omakorda küsimusteks. Hinnanguid anti nii objektiivsetele kui subjektiivsetele aspektidele, kusjuures koondtulemuse arvutamisel läksid arvesse vaid objektiivsete küsimuste vastused. Subjektiivsed hinnangud ning kommentaarid olid mõeldud lisainformatsiooniks pangale andmaks sisendit, kuidas klient ennast tundis, mida ootas või milles pettuma pidi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõige paremaid tulemusi saavutati ootuspäraselt esinduse üldist välimust, teenindaja esinduslikkust ning tema suhtlusoskusi käsitlevate aspektide osas kõigis kolmes riigis. Eesti ja Leedu puhul oli võrreldes Lätiga nõrgaks kohaks kliendi vajaduste väljaselgitamine. Läti ja Leedu pangad näitasid paremaid tulemusi toodete ja teenuste tundmisel ning presenteerimisel. Nii Eesti, Läti kui Leedu pankade puhulon nõrgaks kohaks vestlusest kokkuvõtte tegemine kliendile ning kontakti lõpetamine, kinnistamaks positiivset mälupilti või pehmendamaks vahest konarlikult kulgenud suhtlust.

Subjektiivsete hinnangute andmisel hindasid kõige kõrgemalt pangateenindust Leedu kliendid - kõigist hindajatest 30%; ka siin oli Eesti klientide hinnang kõige madalam, kõigest 12%.

Eesti tulemusi analüüsides selgus, et keskmise tulemuse tõid olulisel määral alla viimasele kahele kohale jäänud pangad. Kuigi oli ka äärmiselt nõrga tulemuse ning negatiivse kogemusega kontakte, on hea tõdeda, et enam kui 20 kontakti puhul hinnati koondtulemust ehk üldtunnustatud teeninduskvaliteedi näitajaid väga heaks.

Testklientide hinnanguid ning osakaaluta kommentaare analüüsides selgus, et mõnel juhul on lihtsalt standardite jälgimisest vähe, sest puudus personaalne kontakt, teenindaja oli väsinud, ükskõikne või lausa kiirustav ja tusane. Samas oli ka vastupidiseid näiteid, kus hinnatavad aspektid ei saanud mitte alati sajaprotsendilisi tulemusi, ent testklient avaldas huvika reaalse kliendina vajaduse tekkides tagasiminemiseks. Pankadele hea uudis on see, et enamikel juhtudel on siiski korrelatsioon kõrge- või heatasemelise teeninduse ning kliendirahulolu vahel selgelt nähtav. Kõige kõrgemaid tulemusi näitasid Eestis siinkohal Sampo Pank ning Swedbank, kellel oli kõige vähem nõrku rahuloluhinnanguid. Neile järgnesid BIGBANK ja SEB.

Kuigi pangandus näitab võrreldes teiste teenindusvaldkondadega märgatavalt kõrgemat teeninduskvaliteedi koondtulemust, tuleb tõdeda, et ka siin on endiselt paljut, mida parandada. Juhtub, et teenindaja teretab ning jääb lihtsalt kliendile sõnatult otsa vaatama või ei lausu kontakti lõpetuseks hüvastijättu; tunnistab, et ei tunne tooteid, annab valeinfot või soovitab pöörduda konkurendi poole.
Suurepäraste teeninduskontaktide puhul teenindaja tutvustab omaalgatuslikult ka lepingu sõlmimise protsessi, räägib teistest pangatoodetest, kutsub panga kliendiks ning räägib oma pangast vaid kiitvalt samas konkurente mustamata.

Kõik uudised