Kindlustus osutus enesepetmiseks

Lisainfo

23. märts 2012

AP Online

Võib juhtuda, et maksate vara kindlustades tühja või siis unelete õndsas teadmatuses vara tegelikust hinnast.

Nii juhtus Toomas Niimanniga, kes sai aru, et tema suvila väärtuseks hindasid kindlustusfirma ja tehingut vahendanud maakler 28 750 eurot. Kuu aega hiljem, pärast suvila põlengut, teatati talle aga, et tegelikult on vara väärtus kordi väiksem.

Niimann kasutas aastaid oma suvemaja ja selle kõrvalhoone kindlustamiseks ABC Kindlustusmaaklerid OÜ teenuseid. Kindlustusmaakler aitas talle välja valida sobivaid kindlustusseltse ja nende poolt pakutavaid parimaid kindlustuslepinguid. Mõned aastad tagasi käis kindlustusmaakler hoonete ehituskvaliteeti kontrollimas ning tegi selle põhjal kindlustushinna pakkumised.

2010. aasta aprillis sõlmis Niimann maakleri kaudu aastase kodukindlustuse lepingu Ergo Kindlustusega. Möödunud aasta kevadel helistas talle kindlustusmaakler ja teatas, et Eesti turule on tulnud uus kindlustusfirma RSA, kes teeb kindlustuslepinguid teistest seltsidest oluliselt odavamalt ja tingimused olevat maakleri sõnul paremad.

RSAga puutus kokku alles pärast õnnetust

Niimanni sõnul maakler talle uue seltsi kindlustustingimusi ei tutvustanud, vaid korraldas lihtsalt uue lepingu sõlmimise. Sõlmitud poliisigi saatis maakler kliendi palve peale hiljem meili teel. Nõnda polnud kindlustusvõtja RSAga kokku puutunud enne kui juhtus õnnetus. Kui probleeme pole, siis inimene võtab ikka asju lõdvalt, nendib Niimann.
 
Sarnaselt Ergo kindlustuslepingulegi, oli RSA poliisil märgitud suvila kindlustussummaks 28 750 eurot ja hobusetalli kindlustussummaks 153 390 eurot.

Möödunud aasta 5. mail sõitis Niimann oma Harjumaal Virukülas asuvasse suvilasse ja leidis eest hoone vundamendi, kõik ülejäänu oli tules hävinud.  Suur oli aga Niimanni üllatus kui pärast õnnetusjuhtumit ei arvestanud poliisil märgitud summadega enam keegi. Tagantjärele tarkus on see, et Niimann tegutses liiga rutakalt ja läbimõtlematult - loobus maja taastamisese plaanidest ja otsustas võtta kindlustusseltsilt rahalise hüvituse. Ta oli kindel, et saab hüvitiseks summa, mis oli kindlustuslepingusse kirjutatud ja mille alusel arvutati ka tema kindlustusmaksed, samuti teda nõustanud maakleri tasud.

Vara väärtus vähenes kordades

Umbes kuu hiljem leidis ta oma postkastist kindlustusfirma teate, et tema arvele kanti üle 5637 eurot. Selgus, et RSA oli hoone väärtuse määramiseks tellinud kinnisvarahinnangu DTZ Kinnisvaraekspert OÜst ning viimane hindas vara väärtuse üle viie korra madalamaks. Kaks kuud varem oli kindlustusfirma kindlustuslepingusse kirjutanud aga suvemaja väärtuse kordades suuremana ehk 28 750 eurot.

"Minule makstud kindlustushüvitis ei tulenenud ei kindlustussummast, minu ütlustest kahju kohta, vaid aluseks oli DTZ kinnisvaramaakleri ainuhinnang," on Niimann nördinud. Arusaamatuks jäi talle nii hinnangu sisu kui ka see, miks kindlustusselts sellist meetodit kasutas.

DTZ Kinnisvaraeksperdi hinnangus on kirjas, et hinnangu eesmärk on leida hinnatava objekti turuväärtus enne tulekahju ja pärast tulekahju. Hinnatava objekti turuväärtuse leidmiseks on hinnatavat vara võrreldud sarnaste müüdud varade hindadega. Kinnisvaraportaalist valiti lihtsalt välja sarnased maatükid ning hinnati ära maatüki turuväärtus enne tulekahju (14 300 eurot), millest lahutati maha maatüki väärtus pärast tulekahju (8 600 eurot). Saadud vahe ehk 5 700 eurot hinnati põlenud hoone väärtuseks.

 

 

 

 

 

 

Mitu erinevat võimalust

RSA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Eero Lingi kinnitusel pole kindlustushüvitise hindamiseks olemas üht ainuõiget meetodit. Tema sõnul on mitmeid erinevaid võimalusi, millest siis kinnisvaraekspert või ehitusekspert valib enda meelest õigema ja parema. Lingi kinnitusel on seda võimalik teha ka hoone tegeliku turuväärtuse abil. Leitud summade vahe on tema sõnul tänane hüvitis.

"Kahju puhul on alati üks eeldustest, et esimese valikuna hakatakse hoonet taastama Kui hoonet asutakse kahe aasta jooksul taastama, siis on hüvitispiiriks kas poliisile märgitud kindlustussumma numbrina või tema tegelik taastamisväärtus," märkis Link.

Uutes kodukindlutuspoliisides RSA Kindlustus enam kindlustussummasid ei märgi, vaid kasutab sõna taastamisväärtus. Nõnda peaksid vaidlused kindlustussumma üle tulevikus ära jääma.

Arusaamatuks jääb kindlustusmaakleri roll

Kahjuks pole Niimann esindajana tegutsenud pikaaegselt kindlustusmaaklerilt võimalik enam kommentaare küsida, kuna ta suri sügisel. ABC Kindlustusmaaklerid OÜ üks omanik ja juht Erik Sei on juhtumiga kursis. Tema sõnul tegi klient ennatlikke otsuseid ning hüvitis kujunes väikeseks, kuna ta otsustas maja mitte taastada.

Sei sõnul on juhtum arusaadav kõikidele osapooltele, välja arvatud kliendile, kes ei saanud aru kindlustusandja metoodikast, millele tuginedes hüvitis lõpuks määrati.

Siinkohal tekib küsimus, kes peaks kliendile selgitama, millise meetodiga tema vara väärtust pärast õnnetust hinnatakse. Ühelt poolt on loomulikult kliendi kohustus lugeda läbi kindlustusseltsi tingimused. Samas pole need kindlasti selgesõnalised ja konkreetsed ning sealt ei loe välja kõikvõimalikke stsenaariume. Niimanni kinnitusel polnud ta teadlik sellest, milliste meetoditega RSA kinnisvara väärtuse välja selgitab. "Ma ei saa üldse aru, miks toodi mängu maalapp, mida ma polnud ju kindlustunudki," imestab ta.

Niimanni ärritab see, et kindlustuslepingut tehes hinnati vara väärtus üles ja sellest tulenevalt arvutati ka tema kindlustusmaksed. Kui aga kuu aega hiljem oli õnnetus majas, siis ootamatult selgus, et tegelikult oli tema suvekodu väärtus kordades väiksem. Seetõttu tunneb ta end petetuna, sest kui õnnetust poleks juhtunud, siis maksnuks ta edasi rahumeeli suuremat kindlustusmakset.