Laenuintressid tõusevad hiilivalt
- Lisainfo
- 02. august 2012
Ehkki kommertspankade baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor kukub üha uutele rekordmadalatele tasemetele, tegid nii äriühingutele kui ka kodumajapidamistele antud laenude keskmised intressid juunis kerge tõusu.
Äriühingutele antud laenude keskmine intress kerkis Eesti Panga statistika kohaselt 0,26 protsendipunkti, 3,95 protsendini, kodumajapidamistele antud laenude keskmine intress aga 0,11 protsendipunkti, 5,54 protsendini.
See peaks tähendama, et uute laenude marginaalid on tõusnud. Kommertspangad ja ka Eesti Pank niisuguse väitega aga nõustuda ei taha või möönavad seda vaid osaliselt.
«Mingeid märkimisväärseid muutusi me täheldada küll ei saa,» ütles Nordea panga juhatuse liige Andreas Laane. «Kui vaadata Eesti Panga statistikat, ei saa väita, et keskmine marginaal oleks tõusnud, pigem on siin näha kodumajapidamiste puhul kohatist langustrendi – näiteks 20–30-aastaste laenude puhul.»
Tagasi tavalisele tasemele
Tõsi, kodumajapidamistele antud pikaajaliste laenude keskmine intress jäi samaks mis mais (4,94 protsenti), eluasemelaenude keskmine intress langes aga 0,06 protsendipunkti ehk rekordmadala 2,90 protsendini.
Tarbimislaenude keskmine intress kerkis aga juunis 2,29 protsendipunkti võrra, 19,8 protsendini. Viimase 15 aasta jooksul on see olnud kõrgem vaid kahel korral – 2009. aasta detsembris (23,93 protsenti) ja mullu detsembris (20,66 protsenti).
Swedbanki kinnitusel on tegemist pigem tagasiliikumisega tavapärase tarbimislaenu intressi tasemele, sest mais oli intress keskmisest tunduvalt madalam. Panga kinnitusel pole nende intressid muutunud ja püsivad stabiilsed.
Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur kinnitas samuti, et ei ole laenude hinnastamise poliitikas muutusi teinud ning nii eraisikute kui ka ettevõtete laenuportfelli keskmine marginaal on võrreldes detsembriga hoopis langenud.
«Soovime rõhutada, et euroala kriisi lahendustele kaasa aitav Euroopa Keskpank on jõuliste intressi alandamise otsustega olulisel määral vähendanud laenuvõtjate lõppintressi,» ütles Vanajuur.
Samas kinnitas ta, et marginaal sõltub siiski kliendist – milline on finantseeritav projekt, laenu teenindamiseks kuluv summa, periood, tagatise väärtus jne. Sellest tulenevalt võib panga pakutav riskimarginaal märkimisväärselt erineda.
Swedbanki väitel on nende ettevõtete laenude puhul selgelt näha, et juuni marginaal oli mai omast kõrgem erineva riskiprofiili tõttu.
Marginaalid võivad kerkida
«Sisuliselt ei ole laenumarginaalid muutunud,» selgitas keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs. «Osaliselt sõltub see sellest, millist Euribori kasutada, kas kuu keskmist või viimase päeva noteeringut.»
«Ettevõtete puhul oli statistiliselt väike kasv, kuid tegemist on tehnilise kõikumisega, kuna erinevatel kuudel saavad laenu erineva krediidiriskiga ettevõtted ning juunis oli riskantsemaid ettevõtteid rohkem kui mais,» märkis Tõrs.
Ta lisas, et ettevõtete marginaali muutuste puhul tuleks vaadata pikemat perioodi ja kõikumised kuni 0,5 protsendipunkti ulatuses on tavapärased.
Tõrsi sõnul pole marginaalid aasta algusest sisuliselt muutunud. Keskpanga statistika näitab samas, et eelmise aasta viimastel kuudel marginaalid siiski kergelt tõusid.
Pankade kinnitusel ongi finantsturgude olukorda arvestades lähiajal oodata ettevõtete laenumarginaalide kerget tõusu.
«Tegemist on ilmselt olukorraga, kus enam viie aasta taguseid 6 kuu Euribor + 1 protsent intressimäärasid ettevõtetele ei pakuta ning ettevõtted on sunnitud kõrgemate marginaalidega leppima,» ütles LHV panga privaat- ja ettevõtete panganduse juht ja panga juhatuse liige Indrek Nuume.
«Pigem on tegemist uue normaalsusega,» lisas Nuume ja soovitas ettevõtetele: kui on vähegi võimalik vanadest madala marginaalidega lepingutest kinni hoida, tuleb seda teha.