Laenurahaga probleeme ei ole
- Lisainfo
- 15. detsember 2011
Eestis tegutsevad pangad saavad eilsest võtta Eesti Pangas 1 % laenu, kui neil selleks vajadus peaks olema.
«Eesti Pank pakub siin tegutsevatele pankadele rahapoliitilist laenu intressimääraga 1 protsent ja see pakkumine on piiramatu. Kui keegi räägib, et ei saa finantseerida, et ei ole võimalik toetada, siis see ei ole tõsi, tulge Eesti Panka,» rääkis Eesti Panga president Andres Lipstok.
Undi sõnutsi ei ole aga tänavu täheldatud, et Eestis oleks olnud probleemi laenupakkumisega, sest Eestis pakutavad intressimäärad on ühed madalamad Euroopas. Küll on tunda mõnevõrra vähenevat nõudlust võrreldes aasta esimese poolega.
Eesti laenumahud on küllalt väiksed, kui neid võrrelda siin tegutsevate Põhjamaade emapankade võimekusega. Selle aasta üheksa kuuga on SEB Grupp suurendanud finantseeringuid klientidele 9 miljardi euro ulatuses - see summa on kaks korda suurem kui SEB laenu- ja liisinguportfell Eestis kokku.
«Seega raha Eesti klientide finantseerimiseks on SEB-l olemas ka ilma keskpangapoolsete meetmeteta,» nentis Unt.
Tema sõnutsi on tuleviku osas aga üha selgem, et raha tervikuna jääb finantssektoris vähemaks ning selle hind kasvab, kuna on oodata reeglite jätkuvat karmistumist finantssektoris. Järgmise viie aasta jooksul oodatakse ainuüksi panganduses ligi 500 uut regulatsiooni.
Karmistunud kapitalinõuded eeldavad, et kui Euroopa pangad ei kaasa täiendavat raha, siis tuleb laenumahte vähendada 1,2 triljoni euro ulatuses. 1,2 triljonit eurot on summa, mida Lääne-Euroopa pangad kokku on pärast Raudse eesriide langemist Ida-Euroopasse laenanud.
«Eesti ja Eesti ettevõtjad on ennast mänginud taas heasse positsiooni, sest Eesti on paljuski ühtne finantskeskkond Põhjamaadega. Kui Austria pangad tõmbavad Ida-Euroopast raha välja, siis SEB jaoks on Eesti samasugune koduturg kui Rootsi. Seega on meie kliendid paremini hoitud ja see võimaldab neil paremini areneda võrreldes nende Ida- või Lääne-Euroopas,» tõi Unt välja.
«Hea äriplaani korral ei tasu laenuotsust edasi lükata, laenuressurss tulevikus pigem kallineb kui läheb odavamaks. Samas peab arvestama, et eesootav kümnend tuleb viimasest kahekümnest aastast erinev, seega tasub arvestada küllalt madalate kasvuootustega,» lisas ta.