Laenuturule šoppama!
- Lisainfo
- 06. november 2012
Kuidas teie turul käitute? Kas ostate kohe esimese müüja juurest kapsad, kartulid ja liha ära? Või võrdlete enne ostmist hindu ja kaupa mitme müüja juures? Aga kuidas te käitute finantsteenuste turul? küsib tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Siiri Erala.
Kuidas teie turul käitute? Kas ostate kohe esimese müüja juurest kapsad, kartulid ja liha ära? Või võrdlete enne ostmist hindu ja kaupa mitme müüja juures? Aga kuidas te käitute finantsteenuste turul?
Miks on nii, et turult kartulit ostes on hindade ja kauba võrdlemine meie jaoks elementaarne, aga finantsteenuste puhul teeme oma otsused kinnisilmi kogu aeg ühe ja sama müüja juurest? Kuidas sellist käitumis- ja mõtteviisi nimetada? Äripäev kasutas hiljuti väljendit «finantslaiskus». Mina ei oska ega taha panna diagnoosi, kas tegemist on laiskuse, mugavuse, ebakindluse, rumaluse või süütu teadmatusega. Siiski julgen välja öelda seda, et sellise käitumisega teeme endile kui tarbijaile karuteene. Me ei kasuta oma seadusest tulenevaid õigusi ega nõua ettevõtjatelt nende õiguste austamist.
Nimelt muudeti eelmise aasta suvel Eestis võlaõigusseadust ja sinna kirjutati sisse laenuandjate kohustus anda meile võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi ning tutvuda põhjalikult lepingutingimustega. Kusjuures need kohustused kehtivad kõikidele ettevõtetele, kes pakuvad laenu, liisingut, krediitkaarte, arvelduskrediiti või järelmaksu. Neid kohustusi tuleb ettevõtetel täita väga konkreetsete tegevustega. Esiteks peavad nad koos oma teenuse pakkumisega meile andma teabelehe, kus on ära näidatud kõik olulised kulud ja tingimused, ning teiseks võimaldama meil enne jah-sõna ütlemist tutvuda lepingu projektiga.
Need kaks paberit on mõeldud selleks, et saaksime erinevate laenutoodete ja –pakkujate seast valida enda jaoks parima. Teabelehel on selgelt tabeli kujul välja toodud näiteks kõikvõimalikud lepinguga kaasneda võivad väljaminekud, laenu kogukulu ehk see, kui palju me lõpuks tagasi maksma peame, intressi arvutamise põhimõtted, viivised ning meeldetuletus ka selle kohta, kuidas saab lepingust taganeda. Kõik krediidiandjad väljastavad need andmed ühesugusel justiitsministri poolt paika pandud vormil. Selline ühtne vorm aitab meil pakkumisi ühtsetel alustel võrrelda ega anna ettevõtjatele võimalust meie jaoks olulist infot peita.
Kuidas see võrdlemise protsess peaks käima? Käid kahe-kolme krediidiandja juures või täidad internetis taotlused, saad pakkumised ja koos nendega teabelehed (kui ei saa, siis küsi ise) ning võtad siis võrdlemiseks aega. Laotad teabelehed enda ette lauale ja vaatad lahter lahtri haaval, mida pakub sulle üks ja mida teine krediidiandja.
Keegi ei keela sul lähtuvalt nendest võrdlustulemustest ka tingima asuda. Näiteks võib ju olla, et eelistad asju ajada ühe, oma kodupangaga, kuid teine pank pakub sulle soodsamat intressi. Siis võtad oma pangaga uuesti ühendust ja ütled, et said mujalt parema pakkumine ning küsid, kas neil on võimalusi sulle tehtud pakkumine üle vaadata. Euroopa Liidu tasemel ellu kutsutud teabelehe jagamise mõte on just sellise šoppamise juurutamine finantsteenuste sektoris. Nii on meil võimalik välja kaubelda enda jaoks paremaid tingimusi ning muuta see valdkond rohkem meie, tarbijate huvidega arvestavaks.
Lepinguprojekti koopia võimaldab meil põhjalikult enne jah-sõna ütlemist uurida, millega me ennast krediitkaarti, järelmaksu või laenu võttes täpselt seome. On ju nii, et pangakontoris telleri ees seistes, allkirjastamiseks pastakas näpus, on kuidagi ebamugav ja isegi tobe lepingut sõna-sõnalt lugema hakata. Kui küsid lepinguprojekti koopia endale koju kaasa, saad sellega rahus tutvuda. Samuti on sul siis võimalus võõraste väljendite tähendused endale selgeks teha ning segaseks jäävad punktid targematega läbi arutada.
Tõsi, selline teadlik ja kaalutlev valikuprotsess võtab rohkem aega kui mõni hiireklõps internetipangas, kuid vähemalt ei osta me põrsast kotis.
Teabelehega saad lähemalt tutvuda veebilehel www.laenatargalt.ee ning nõuandeid rahaasjade kohta leiad tarbijakaitseameti kodulehelt www.tarbijakaitseamet.ee/raha.