Tarbijakaitseamet asub laenuvõtjate kaitseks tegutsema
- Lisainfo
- 03. detsember 2012
Tarbijakaitseamet meenutab pankadele saadetud märgukirjas, et õigused on ka laenu käendajatel.
Oleme Eesti Päevalehes kirjeldanud dramaatilisi näiteid, milleni pankadega sõlmitud laenulepingud on viinud – sundmüügini, milles kodu võib kaotada ka käendaja. Statistika näitab sundmüükide arvu suurenemist, kirjutab EPL Online lehel Kadri Irbus.
Üheks kurja juureks on see, et Eestis tegutsevad pangad kasutavad ühishüpoteegi seadmise tüüplepingutes klauslit, mis paneb lisatagatise andjale kohustuse garanteerida oma varaga mitte ainult võetavat laenu, vaid ka laenuvõtja tulevikus võetavaid laene. Kuigi pantijalt eeldatakse, et ta vastutab laenude eest, keelduvad pangad samal ajal talle nende laenude kohta infot andmast.
Pangad poevad pangasaladuse taha ja nimetavad pantijat kolmandaks isikuks, kellele ei pea infot andma, kui mingeid uusi samme astutakse. Kuid see võtab pantijalt võimaluse end kaitsta, mis on üks peamisi EL-i tarbijakaitse nõuetest – inimene peab saama igale nõudele vastata ja kasutada õigust oma vara kaitsta. Praegu võib juhtuda, et infosulgu jäetud pantija saab alles kohtutäituri käest teada, et tema kodu on kavas maha müüa.
Tühine tüüptingimus
Pöördusime finantsinspektsiooni küsimusega, kas sellised lepingud pole ebaseaduslikud ja kas pankadel ei peaks olema keelatud selliste lepingute sõlmimine. Inspektsiooni juristid tõid esile seadust lahti seletavad riigikohtu lahendid, milles on leitud, et tüüptingimusena võib selline globaalne tagatiskokkulepe olla tühine.
„Lubamatuks tuleb pidada olukorda, kus laenuvõtjale seatakse laenu (eelkõige eluasemelaenu) saamise tingimuseks, et hüpoteegiga tagataks lisaks laenulepingule ka kõikvõimalikke muid tulevasi laenuandja nõudeid laenusaaja vastu, eriti kui laenusaaja ei saa nende nõuete tekkimist kontrollida,” seisab näiteks riigikohtu lahendis 3-2-1-64-12.
„Finantsinspektsioon on seisukohal, et kõikidel hüpoteegis osalejatel võiks olla õigus saada pangalt võlgnevuse kohta asjakohast teavet,” sedastas inspektsiooni pressiesindaja Malle Aleksius.
Ka tarbijakaitseamet analüüsis olukorda ning otsustas koostada laenuandjatele märgukirja, milles tutvustatakse neile seaduse mõtet ja tarbijate õigusi. Amet selgitas, et pankade sundimiseks võivad nad esitada ka hagi tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks, kuid hakatuseks saadetakse märgukiri nii pankadele kui ka notarite kojale. Ka tarbijakaitseamet on seisukohal, et info laenuvõtja makseraskuste kohta peab jõudma võimalikult varakult tagatise või käenduse andnud isikuni.
Eesti Päevaleht pöördus ka justiitsministeeriumi poole küsimusega, kas ministeerium ei saa keelata pankadel selliste ebaõiglaste lepingute sõlmimist, et kaitsta inimesi nendest tulenevate ebaõiglaste nõuete eest. Ministeerium lubas olukorda analüüsida ja anda seisukoha sel nädalal.