Mis on kiirlaen? Kiirlaenu taotlemine Kiirlaenu intress
Summa

50

2000

Periood

5

90

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on tarbimislaen? Tarbimislaenu taotlemine Tarbimislaenu intress
Summa

1000

10000

Periood

1

60

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on kinnisvaralaen? Kinnisvaralaenu taotlemine Kinnisvaralaenu intress
Summa

1000

50000

Periood

6

120

OTSI PAKKUMISI
 
 
Mis on eluasemelaen? Eluasemelaenu taotlemine Eluasemelaenu intress
Summa

2000

200000

Periood

10

40

OTSI PAKKUMISI
 
 



Terminid ja mõisted



Krediidi kulukuse määr

Krediidi kulukuse määr näitab protsentuaalselt milline on laenust tulenev tegelik kulu laenuvõtjale aastas. Krediidi kulukuse arvutamisel võetakse arvesse laenuga seonduvaid kõiki kulusid, sh intressimakseid, lepingutas jms. Lähemalt vaata siin.

Intress

Intress on raha kasutamise eest küsitav hind. Kiirlaenude ja tarbimislaenude intress võib sõltuvalt laenuandjast olla üsna erinev. Eristada võib intressi laenu algsummalt ning intressi laenujäägilt. Intressist lähemalt vaata siin.

Lepingutasu

Lepingutasu on laenulepingu sõlmimise eest küsitav tasu. Kuigi laenulepingu tasu on kehtestatud paljudel laenuandjatel, siis ei ole see kindlasti reegel. Enamasti moodustab laenulepingu tasu 1-3% laenusummast, olles piiratud minimaalse fikseeritud tasuga.

Laen

Laen on finantsvahend, mida saab taotleda laenuandjalt (nt pangast) suuremate ostude finantseerimiseks. Näiteks eluasemelaen oma kodu (korteri või maja) soetamiseks, tarbimislaen tarbekaupade (olemelektroonika, reisimine) ostmiseks või kiirlaen ootamatute kulutuste katmiseks. Igasugune laen on finantskohustus, mis tuleb laenuandjale tagastada koos intressidega.

Annuiteetmakse

Annuiteetmakse puhul tagastatakse laenusumma igakuisete võrdsete osamaksudena. Annuiteetmaksete puhul on esimestes maksetes suurem osakaal intressidel ja laenu põhiosa vähendav osa väiksem. Niimoodi tasutakse kõigepealt tagasi laenuandjale laenu intress ning vähendatakse ka laenu põhiosa. Laenu põhiosa osakaal igakuises makses kasvab laenuperioodi kestel.

Euribor

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on pankade omavahelise laenamise keskmine hind, mis kujuneb sellest, millise intressimääraga pangad rahaturul üksteisele ilma lisatagatisi seadmata raha laenavad. Eestis on üsna levinud laenuintressi sidumine 6 kuu keskmise euribori määraga. Euriborist lähemalt siin.

Re-finantseerimine

Re-finantseerimine on ühe laenu katmine teise laenuga. Näiteks soodsama intressiga saadud laenuga kaetakse kõrgema intressiga laene. Refinantseerimisest lähemalt siin.

Maksepuhkus

Maksepuhkus on laenuandjaga kokkulepitud aeg, mille jooksul laenu põhiosa tagasi maksma ei pea ning tasutakse ainult intressi. Mõningatel juhtudel annavad laenuandjad ka täieliku maksepuhkuse, ent sel juhul tuleb arvestada sellega, et pärast maksepuhkust on igakuised maksed veidi suuremad kui varem.

Hüpoteek

Hüpoteek on kinnisvara pant, mis on seatud laenuandja kasuks laenu tagamiseks. Enamasti seatakse hüpoteeke nt eluasemelaenudele, ent see on levinud ka teiste laenuliikide puhul.

Omafinantseering

Laenu saamisel peab osa ostetava vara väärtusest laenuvõtjal endal olemas olema. Seda nimetatakse omafinantseeringuks. Laenuandjate omafinantseeringu nõuded võivad oluliselt erineda. Omafinantseeringu suurus sõltub tagatise väärtusest, mida mõjutavad tagatise vanus, asukoht, seisukord. Näiteks kinnisvara puhul on uuemate arendste tagatisel nõutav minimaalne omafinantseering väiksem kui vanemate objektide puhul. Eluaseme puhul ei anna ükski laenuandja laenu 0% omafinantseeringuga, ehk laenu mis on 100% võrdne kinnisvara väärtusega.

Omafinantseeringu osa on võimalik vähendada, kui suuremdada tagatist lisatagatise näol. Seetõttu tasub järgi uurida laenuandjalt, milliseid lisatagatisi nad aktsepteerivad. Näiteks eluasemelaenu tagatisena ei sobi tavaliselt vallasvara. Lisatagatise omanikuks ei pea olema laenutaotleja, vaid see võib olla ka kolmas isik, näiteks sugulase korter, vanemate suvila, vanaema kinnistu jne. Laenuandja võib aktsepteerida lisaks kinnisvara tagatisele ka muid tagatise vorme, näiteks kolmanda isiku käendust või Sihtasutuse KredEx käendust.

Mida suurem on omafinantseeringu määr, seda odavam on lõppkokkuvõttes laenukulu. 0% omafinantseeringuga läheb laen lõppkokkuvõttes kallimaks maksma, kuna tuleb maksta rohkem intresse.

Nii põhitagatis kui lisatagatis peavad kogu laenuperioodi jooksul olema kindlustatud.

Laenuleping (krediidileping)

Laenulepigu all mõeldakse enamasti krediidilepingut. Krediidileping on leping, mille alusel kohustub üks isik ehk krediidiandja andma teise isiku ehk krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (VÕS § 401 lg 1). Laenu- ja krediidilepingute alaliik on tarbijakrediidileping. Krediidileping on alati tasuline, isegi kui osalised pole kokku leppinud intressi suuruses. Tasulisus seisneb krediidisaaja kohustuses maksta krediidiandjale intressi raha kasutamise eest.

Laenu kasutusotstarve

Laenuandja võib laenu andes ette näha laenu kasutusotstarbe, ehk selle, milleks laenu võib kasutada. Üks enamlevinud konkreetse kasutusotstarbega laene on nt eluasemelaen. Väikelaenude ja tagatiseta laenude puhul nõutakse seda vähem ning nende eelis seisnebki selles, et laenu kasutusotstarve ei ole piiratud. See tähendab, et laenuandja ei päri aru selle kohta, milleks laenu kasutatakse. Kõige sagedamini kasutatakse laenatud raha kodu remondiks või sisustamiseks, kodutehnika ostuks, auto soetamiseks või puhkamiseks.

Kinnisvara tagatis

Kinnisvara tagatis tähendab seda, et laenu tagab lisaks laenutaotleja sissetulekule veel kinnisasi, millele seatakse laenuandja kasuks hüpoteek. Kinnisvaratagatis ei tähenda, et tagatis läheb laenuandja omandusse, ent omanikul tekivad kinnisasja kasutamisel teatud piirangud, sh ilma laenuandja nõusolekuta osta-müüa jms.

Täiendav kinnisvaratagatis vähendab laenuandja riske ja seetõttu on võimalik laenusumma suurem ning laenuperiood pikem, isegi kuni 10 aastat. Kui eluasemelaen välja arvata, siis reeglina ei ole seda liiki laenutoote kasutusotstarve piiratud. Laene väljastatakse tavaliselt kuni 10 000 euro ulatuses.

Kui laenuvõtja ei maksa võetud laenu korrektselt tagasi, on laenuandjal õigus nõuda tagatiseks oleva kinnisasja aresti ja sundvõõrandamist. Sellisel juhul müüakse tagatiseks olev kinnisvara enamasti sündmüügis ning tihti madalama hinnaga, kui oleks selle müük tavatingimustes.